Inimesed toovad poest koju uue ja kalli Sony teleri, panevad selle seinale ja hakkavad filmi vaatama. Pilt on küll suur, aga kuidagi ebaloomulik, värvid on liiga kirkad ja näitlejate liikumine meenutab odavat teleseriaali. Probleem pole teleris, vaid tehaseseadetes, mis on mõeldud kaubanduskeskuse, mitte sinu elutoa jaoks.
Uued telerid on tehasest tulles sageli seadistatud n-ö poerežiimile (või sellele väga sarnasele standardrežiimile). Nende eesmärk on eredate neoontulede all teiste ekraanide seast silma paista. Koduses hämaras elutoas rikub selline seadistus aga pildikvaliteedi täielikult.
Õnneks saab pildi korda teha vaid paari nupuvajutusega. Siin on kolm peamist seadet, mis tuleks uues Sony teleris esimese asjana üle vaadata.
Lülita välja liikumise silumine (Motionflow)
See on funktsioon, millele teleritootjad panevad erinevaid nimesid, kuid Sony puhul on see tuntud kui Motionflow. See lisab kaadrite vahele kunstlikult uusi kaadreid, et liikumine tunduks sujuvam. Spordiülekannete puhul võib see isegi kasuks tulla, aga filmide ja seriaalide vaatamisel tekitab see kurikuulsa „seebiooperi efekti“ – Hollywoodi suurfilm näeb välja nagu odava videokaameraga filmitud koduvideo.
Kinoelamuse taastamiseks otsi teleri pildiseadetest üles liikumise seaded (Motion) ja lülita Motionflow kas täielikult välja või määra madalaimale astmele.
Vali kinorežiim (Picture Mode)
Enamik telereid töötab karbist välja võttes Standard või Vivid (Ergas) režiimis. Need lükkavad värviküllastuse, kontrasti ja heleduse maksimumi peale. Inimese nahk tundub oranž, rohi on ebaloomulikult roheline ja pilt kurnab silmi.
Tõelise ja loojate poolt mõeldud pildi nägemiseks ava teleri pildirežiimide menüü ja vali Cinema (Kino) või Custom (Kohandatud). Alguses võib see tunduda Standard režiimiga võrreldes veidi tuhmim ja kollasem, kuid see on tegelikult naturaalne valge tasakaal. Silm harjub sellega paari minutiga ning pärast seda ei taha sa eredat poerežiimi enam kunagi näha.
Teravus (Sharpness) pole tegelikult see, mida sa arvad
Loogika ütleb, et mida teravam pilt, seda parem. Telerite menüüs on teravuse (Sharpness) nupul aga teine eesmärk. See ei muuda pilti detailsemaks, vaid joonistab objektide ümber kunstlikud heledad kontuurid. Lõpptulemus on kare ja ebaloomulik pilt, kuhu tekib tihti digitaalne müra ehk „sipelgad“.
Kõrge resolutsiooniga sisu (nagu 4K voogedastus) ei vaja mingit kunstlikku teravustamist. Sony telerite puhul on neutraalne teravuse tase tavaliselt 50 (skaalal 0–100). Kui lükkad selle sajale, rikud algse pildimaterjali lihtsalt ära.
Paari lihtsa muudatusega saab uuest telerist kätte täpselt sellise pildikvaliteedi, nagu insenerid ja filmitegijad algselt plaanisid. Ja selleks pole vaja kutsuda tehnikut, piisab vaid teleri puldi näppimisest.